The thing I think I love will surely bring me pain

Pierce The Veil - King For A Day

Lõppude-lõpuks on kõik hästi! Ma ei oska arvata, mis Bonale sisse on läinud, kuid peale haigust talli naastes on ta tähelepanu pidevalt minul. Kui ma kasvõi boksi juurde lähen valjaid või midagi muud võtma, jätab ta oma heina nosimise pooleli ja tuleb vaatab, kes teisel pool seina on. Sama toimub, kui näiteks tekkidega mässan - muudkui uudistab ja jälgib, mida teen. Ta on praegu nii armas ning mina õnnelik, sest ausalt öeldes väsitab see pidev hobuse paika panemine ära.
Täna oli väga hea trenn. Olen nüüd viimased 3 korda sõitnud libisevaga. Üritan abivahendist järk-järgult lahti saada, mõjutades sellega hobust iga trenn aina vähem. Galopis poleks seda üldse vajagi, ent traav on meie nõrk koht. Püüan võimalikult palju ka rõhku panna Bona paremale säärtele reageerimisele. Kohati ei tee ta neist üldse välja, nagu näiteks painutamistel - viskab enda tagumiku välja, selle asemel, et tulla ilusti ümber jala, ning kui üritan teda sisemise sääre ning kerge ratsmete abiga korrigeerida, on see ta jaoks põhimõtteliselt mitte miski. Samas tänase trenni keskpaiku, kui hakkasin sammude venitust traavis küsima, muutus ta küll ülitundlikuks, kui natukenegi rohkem säärtega surusin, pakkus mulle galoppi. Alates sellest hetkest kuni treeningu lõpuni oli superluks! No tõsiselt, natukenegi avaldasin tugevamat survet, hobune vastas kohe. Ühesõnaga olen rohkem kui rahul. Samuti toimus ime - Bona seisis jalgade pesu ajal täiesti rahulikult, isegi ei liigutanud pead, ootas kannalikult kuni oma tegevuse lõpetasin. Pärast seda sai palju kiita ja suhkrutüki põske pistmiseks.

Sain täna enne talli hooneni jõudmist kerge šoki. Üks koer, kes mu peale pööraselt haukus, sai aiast välja ja jooksis mu selja taga mõnda aega. Mu süda pidi seisma jääma, kui märkasin, et ta end värava vahelt läbi pressis. Pulss püsis kiirena isegi ligi pool tundi hiljem intsidendist. Nüüd ma ei julge sealt enam mõnda aega mööda kõndida, vaid pean ringiga autoteelt minema.

Sincerely yours,
Grete

If I told you...

Hetkel olen haige, keegi suutis viirusesse nakatada. Alguses arvasin, et on gripp, aga kimbutav haigus on hoopis midagi muud. Alguses võitlesin palavikuga, kuid see möödus paari päeva jooksul, edasi tulid suur nohu ja kerge köha. Mõne päeva eest aga sattus silmadesse mingi bakter: silmad punetasid, valutasid ja hommikul üles tõustes polnud võimalik midagi näha -  ripsmed olid täiesti kokku kuivanud rähmast, mis öö jooksul silmast jooksis ning hommikuks ära kuivas. Praegu pean silmatilku kasutama.
Loodetavasti saan nädalavahetuseks terveks, et trenni teha Bonaga. Need nädalad, kui ma haige olen olnud, teevad kõik minu pingutused ja töö maastasa, ehk terveks saades alustan nullist.

Sincerely yours,
Grete

6. jaanuari trenn

Mind endiselt häirib fakt, et sadul, mis kuulub Bonale, on mulle liiga suur. Kohati tundub, et upun sinna sisse ära ja liigun ringi nii, nagu ei tohiks. Iste peaks Mariti sõnul vastama 17,5, kuid ta ütles, et see on harilikust mõõdust omakorda veel laiem.

Sincerely yours,
Grete

And now, it's time to leave and turn to dust...

Sain vaheajal redingoti. On küll 36 suurus, kuid ikkagi piha ümbert veidi suur.

Kõik räägivad, et ma olen nii kõhnaks ja õblukeseks jäänud, ühel olevat isegi olnud halb vaadata, kuidas mul rangluud ja kõri naha alt välja paistavad. Ei teagi, kas seda võtta komplimendi või etteheitena. Isegi mu endine klassijuhataja, eakas naisterahvas, küsis lõpetamisel, kas olen meelega kaalust alla võtnud, pean ma dieeti?! Andsin talle küll eitava vastuse, kuid täielik tõde on jäänud ning jääb ka tulevikus arvatavasti vaid minu enda teada.
Tegelikult ei tahtnud ma aga üldse seda teemat puudutada, vaid anda teile kõigile üle hilinenud õnnitlused jõulude ning uue aasta puhul. Uuel aastal uue hooga, ehk on võimalik meil Bonaga teha esimene start juba suvel.
Esimese inimesega, kellega 2013ndal aastal kokku sain, oli Laura. Nii tore oli teda taas näha, viimati nägime üksteist suvel.

Oma järge ootab ka üks pildipostitus 6. jaanuari trennist, edaspidiseks ei oska ma aga prognoosida, kui tihti hakkab siin kirjutisi ilmuma, sest kõik minu vabad hetked lähevad ratsutamisele ja uurimustöö koostamine.

Sincerely yours,
Grete