We don't sleep when the sun goes down, we don't waste no precious time

Adrian Lux - Teenage Crime

Bona is really an "all over the place" type of horse. She also has her mood swings and she's kind of problematic horse, but that's no surprise, because she's Aries just like me. That's why I get her and try not to mind, however sometimes it's quite impossible as she can really get on one's nerves. Since the day I started loaning her, there hasn't passed a day where I haven't got any bruises or bumps after spending my afternoon in the stable. And today she managed to do it again. I don't really know why, but she spooked and jumped on my foot. Luckily it didn't hurt much but now the spot is turning purple.
Today I got back into the saddle after 2 and a half weeks. She was out of training for some time due to some complications and, if I may even say so, an injury. To this day I've been lunging and just spending time with her, today I rode her about 15 minutes. She went pretty well, considering the time she's been out of training. These 15 minutes contained some basic things: transitions from trot to walk and the other way around, 3 circles of canter from both legs. The main focus was her to relax her back and neck.
Now that Bona is back in training, I'm going to bring her back into work step by step and take as much time as she needs. Over these past few weeks I've finally understood that if you manage to put her in her place nad gain her interest, she starts to respect you, stops behaving badly and considers with you.


Bona on selline "igal pool laiali" tüüpi hobune. Samuti esinevad tujumuutused, mis teeb suhtlemise temaga raskeks, seetõttu pean teda veidi problemaatiliseks hobuseks. Ent nagu hiljutisest otsingust selgus, on ta sündinud jäära tähtkujus nagu minagi, seega ei pane ma isepäisust ja tujukust pahaks, kuigi vahel on see täiesti võimatu, sest tal on professori kraad närvidele käimises. Alates päevast, mil ta rendile võtsin, ei ole möödunud päeva sinikateta. Kodus õhtuti magama minnes leian alatasa uusi muljumisjälgi. Täna suutis ta seda aga taaskord, nimelt ehmatas ta millegi peale ja hüppas minu jala peale. Õnneks ei teinud see väga haiget, ent valulik koht hakkab tasapisi sinakas-lillakaks tõmbuma.
Käisin täna üle kahe ja poole nädala taas sadulas. Nagu ma olen juba ennist blogis maininud, siis Bona oli treeningust väljas ning ainuke liigutamisviis oli kordel kergelt jooksutamine. Ratsutasin umbkaudu 15 minutit, mille jooksul tegin üleminekuid traavis sammule ning vastupidi, samuti mõned ringid galoppi mõlemast jalast. Põhieesmärk oli aga, et hobune end seljast ja kaelast lõdvestaks. Kuna ta on need nädalad lehvinud vabalt nööri otsas ringi, siis ilusast ratsmesolekust pole enam haisugi.
Nüüd, kui Bona on tagasi treeningus, üritan tema koormust järk-järgult tõsta ning tasapisi töösse tagasi tuua.
Nende mõne nädala jooksul olen mõistnud, et see hobune ei pruugi üldse ratsasporti sobidagi. Ma nägin, et kui temaga tegeleda ja lihtsalt aega veeta, siis ta lõpuks hakkab inimest aktsepteerima ja austama, mitte ei tõuka teda oma heaksnägemise järgi ringi. Seevastu, kui täna tal sadulavööd pingutama hakkasin, olid kõrvad lidus ja üritas mind näksata, uueks žestiks oli ka sabaga valjult sahistamine. Pärast seda ta vaid taidles ringi, üritas mind enda ja boksi seina vahel laiaks litusda ning ei kuulanud üldse sõna. Ehk siis kokkuvõttes ma ei tea, mida teha - see hobune sobiks kuhugi, kus temaga ratsutataks paar korda nädalas ja ülejäänud aja mängiks muruniitjat, või olen ma tõesti nii rumal ning ei peaks laskma ennast hobuse käitumiserinevustest, mis on tingitud varustusest, häirida. Eks ma ootan nüüd selle aja ära, kui ta tagasi intensiivsesse trenni toon, ning vaatan siis, kuidas lood on. Kui mingit muutust paremuse poole aset ei leia, hakkan arvatavasti uut hobust otsima. Ma ei saa jääda kordama elementaarseid koolisõidu põhitõdesid elu lõpuni ning arenguga millegi taha kinni lihtsalt selle pärast, et hobusel on oma arvamus absoluutselt kõigest ning 90% asjadest talle ei sobi.

Sincerely yours,
Grete

#DancePonyDance

Sincerely yours,
Grete

Is this what I get for the choices that I made?

Bring Me The Horizon - Don't Go

Karvapall paraneb ilusti ja lahendus on leitud!

Täna oli lihtsalt jube ilm. Tallinnas kannatas veel kuidagi selle tuisu ära, kuid Sauel oli nii tugev tuul, et vahepeal oli raskusi hingamisega. Sellel teel, mida mööda talli lähen, on ühel pool majad ja teisel pool lage põld ning puhub alati valjem tuul kui mujal. Terve tee kõndisin silmad kinni või pilk maha suunatud ning mõlemad käed kõrvade peal. Mul on pea ja kõrvad jube tundlikud ning ega mu müts pole ka just kiita - see laseb tuult üsna korralikult läbi.
Üks hetk sõitis aga Helen mu kõrvale ja küsis, kas lähen talli. Vastasin jaatavalt ning sain poole maa autoga.

Bona oli täna kordel enam-vähem tubli. Tavaliselt ta ikka trügib ringi sisse või just vastupidi välja, tehes mingisuguseid veidraid kolmnurki või ruute, täna aga jooksis ilusti. Ka häälemärguannetel reageeris tavalisest paremini, ei pidanud stekiga pidevalt tagant utsitama. Ainuke probleem seisnes selles, et pärast esimest korda galoppi, ei viitsinud ta enam suundi vahetades ilusti joosta, pidin ise mingi hüppekese tegema või jalaga vastu maad põrutama, vastasel juhul poleks ta aru saanud, et mingit looderdamist pole.

See lihtsalt tegelemise ja kordedieet, kui nii võib öelda, on ta käitumist palju parandanud. Varem ikka käitus minuga kui hüpiknukuga, mind mitte välja tehes, ennast peale surudes ja minu ruumi mitte arvestades.
Loodetavasti see probleemivaba Bona ei kao mõnda aega kuhugi.

Sincerely yours,
Grete

Keep two eyes on that intangible finish line

 Vabandan, et pole mõnda aega oma tegemistest kirjutanud, ent ma ei näe mõtet kanda ette, kui mitu minutit ma Bonat kordel ühele kui teisele poole jooksutasin. Hea on aga see, et hobune paraneb vaikselt, samas mingit lahendust pole senini veel välja mõelnud. Vahepeal katsetasime üht ideed, kuid see ei sobinud. Pühapäeval pidime Katrini proovima veel üht mõttevälgatust, mis loodetavasti toimib.
Kasemäe on kuidagi tühjaks jäänud. Kaisa ja Classic lahkusid Kurtna lähedal asuvasse Kreglenisse, Kaia ja Siimu hobune Zandro Hollandisse, Karin ja Lemps Väänasse ning Diana ja Volteris Toominga talli. Kevade lõpul lahkuvad ka kõik Grete hobused Eestimaalt, seega ilmselt Eva lahkub. Pool talli jääb nii tühjaks. Üsna tühi tunne on nüüd, kui ainukesed inimesed, kes veel tallis ringi liiguvad on Doris, Eva, Helen, Elisabeth ja Leena.
Lasin täna Bona vabalt maneeži, kuid kuna üsna pea hakati hobuseid sisse tooma ning tal süttib mingi hulluse lambike peas põlema, võtsin ta ühe pika-pika jalutusnööri otsa ja karglesime niisama ringi. Pärast maha jalutades õpetasin talle natuke elementaarseid käsklusi, mida ta tavaliselt üritab nii palju eirata kui võimalik, seevastu täna aga sai veidikese harjutamise peale ilusti aru. Ilmselt tuleks edaspidigi päitsetega käekõrval tegelemist harjutada, kuna pärast seda oli ta boksis nii vaga. Tavapäraselt lendab ta kohe heina sisse ning hakkab seda nosima, ent täna seisis üsna liikumatult nurgas seni, kuni tekke vahetasin. Sellistel hetkedel muutub Bona aina armsamaks, hoolimata, et mõnel päeval soovib ta minust hakkliha teha, pressides mind boksi seina ja enda vahele või tõmmates koplist tuues käest ära. Seda viimast tegevust harrastas ta esmakordselt neljapäeval - Katrin tuli maja tagant välja, kuid enne vaattevälja ilmumist, rääkis ta hobusega, viimane aga ehmatas sellest hoolimata ning kõige oma jõuga lehvis minema. Kahjuks oli mul see pikk jalutusnöör kuidagi halvasti käes, et see jäi korraks kinni. Jalutades hobusele järele, libistasin kinda ära, sest käsi oli nii valus ning keskmine näpp lausa tundetu. Käeselg oli otsekoheselt turse läinud ning sinakaks tõmbunud, kartsin, et kolmandalt sõrmelt koorub küüs maha, kuid seda õnneks ei juhtunud. Kätte andis Bona õnneks ilusti. Praeguseks on aga olukord selline, et vahejuhtumit poleks nagu juhtunudki, sest jäse on nii hästi paranenud.

Pildike 27. veebruarist talli minnes.

Kuna garderoobi pandi paar päeva tagasi peegel üles, oli mul täna vaja veidi ilutseda.

Sincerely yours,
Grete