Ma lihtsalt oskan kõike enda jaoks ära rikkuda, hellitades lootusi, mida on liiga palju palutud.
Käisin täna Adeelet proovimas.
Hommikul läksin kooli muusikaajaloo järeltööd tegema. Pärast harjutasin, siis oli klassiga piknik ning hiljem harjutasin veel umbes poolteist tundi. 15:58 läks 18 buss, millega jõudsin Vana-Pääskülasse, kus Stiina mind juba ootas. Rääkisime ning suundusime väikebussile. Kernu kaupluse peatuses läksime maha, kus helistasin Estrile, kuhu täpsemalt minna. Juhised käes, suundusime talli poole. Tutvusime temaga, hobustega, talliga ning üleüldse kompleksiga. Vahetasin riided ning suundusime koplisse, kust tõin Adeele ära. Puhastasin ja saduldasin hobuse ning läksin sõitma. Säärele reageeris väga hästi. Aga impulss puudus traavis koguaeg. Kohe, kui hakkas ära vajuma, surusin säärtega, kuid selle peale ta kiirustas. Võtsin tagasi ning mõned hetked oli okei, siis aga toimus sama asi.
Painutada ta alguses ei tahtnud, ning oli üldse suust tuim, seega tagasivõtmised tundusid ebanormaalsetena. Hiljem reageeris juba istakule.
Galopis oli see-eest elav ja mõnus, aga vahel kiirustas veidi liiga palju.
Trenn läks pekki natuke ka selle pärast, et sellel sadulal, millega mina käisin sõitmas, polnud jalustel kumme, seega kohe, kui ma kanna alla surusin, libises jalus ära. Seega maadlesin koguaeg oma jalgadega.
Ester oli tore ja jutukas, seega piinlikku vaikust ei olnud kordagi, sest ma ei oska võõrastega niivõrd kaasa rääkida ja olla avatud esimesel kohtumisel. Samuti klappis neil Stiinaga ning juttu jätkus kauemaks. Võtsime hobuse lahti, viisime tagasi koplisse, pärast mida avastasime, et kell oli päris palju. Läksin riietusin kiiresti, vahetasime veel viimased sõnad ning teekond tagasi peatusesse võis alata.
Kokkuvõttes jäin rahule. Tal on kindlasti potensiaali ning hea põhi on all, aga kõvasti tööd on vaja teha.
Ahjaa, need pisikesed varsad olid the cutest things ever.
Stiina autorlus:
Käisin täna Adeelet proovimas.
Hommikul läksin kooli muusikaajaloo järeltööd tegema. Pärast harjutasin, siis oli klassiga piknik ning hiljem harjutasin veel umbes poolteist tundi. 15:58 läks 18 buss, millega jõudsin Vana-Pääskülasse, kus Stiina mind juba ootas. Rääkisime ning suundusime väikebussile. Kernu kaupluse peatuses läksime maha, kus helistasin Estrile, kuhu täpsemalt minna. Juhised käes, suundusime talli poole. Tutvusime temaga, hobustega, talliga ning üleüldse kompleksiga. Vahetasin riided ning suundusime koplisse, kust tõin Adeele ära. Puhastasin ja saduldasin hobuse ning läksin sõitma. Säärele reageeris väga hästi. Aga impulss puudus traavis koguaeg. Kohe, kui hakkas ära vajuma, surusin säärtega, kuid selle peale ta kiirustas. Võtsin tagasi ning mõned hetked oli okei, siis aga toimus sama asi.
Painutada ta alguses ei tahtnud, ning oli üldse suust tuim, seega tagasivõtmised tundusid ebanormaalsetena. Hiljem reageeris juba istakule.
Galopis oli see-eest elav ja mõnus, aga vahel kiirustas veidi liiga palju.
Trenn läks pekki natuke ka selle pärast, et sellel sadulal, millega mina käisin sõitmas, polnud jalustel kumme, seega kohe, kui ma kanna alla surusin, libises jalus ära. Seega maadlesin koguaeg oma jalgadega.
Ester oli tore ja jutukas, seega piinlikku vaikust ei olnud kordagi, sest ma ei oska võõrastega niivõrd kaasa rääkida ja olla avatud esimesel kohtumisel. Samuti klappis neil Stiinaga ning juttu jätkus kauemaks. Võtsime hobuse lahti, viisime tagasi koplisse, pärast mida avastasime, et kell oli päris palju. Läksin riietusin kiiresti, vahetasime veel viimased sõnad ning teekond tagasi peatusesse võis alata.
Kokkuvõttes jäin rahule. Tal on kindlasti potensiaali ning hea põhi on all, aga kõvasti tööd on vaja teha.
Ahjaa, need pisikesed varsad olid the cutest things ever.
Stiina autorlus:
Sincerely yours,
Grete
No comments:
Post a Comment