Ma ei oska ennast sõnades väljendada, kuid üritan siiski.
Täna terve päev lihtsalt mõtlesin Adeelele.
Juhtusin eile Estri ja Stiina juttu pealt kuulama, kus nad rääkisid, et rentijaid on raske leida, sest kui lõppude lõpuks läheb asi tegudeni, ei ilmuta kohale või käidakse ainult ühe korra proovimas, hiljem kontakti mitte võttes. Kummitama jäi just viimane mõte, sest ma ei oska otsustada. Tegelikult juba tean vastust, kuid siiski kahtlen. Kardan, et me ei klapi, ei toimu arengut või mida veel, samas tundub, et tegelikult on otsus juba minu eest langetatud ning seda ka kahest erinevast aspektist lähtuna.
Esiteks just see eelnevalt väljatoodud mõte. Ma olen pandud sundpostitsiooni, justkui käinud nüüd proovimas, on minu kohustus hakata automaatselt rentima. Ma lootsin ratsutada juba valmis hobusega, kellega saan arendada vaid ennast, kuid tuleb välja, et ka hobust. Taaskord mainin, et mul on nii suured ootused kõige suhtes, kuid ma ei saa sinna midagi parata, olen kord juba selline unistaja ja lootja tüüpi. Aga jällegi tagasi mõeldes, saan ma niivõrd suure kogemuse võrra rikkamaks ja seda tugevamaks võib side meie vahel muutuda. Tegelikult puges ta juba sellest esimesest kohtumisest mulle südamesse, samuti on see koht nii ideaalne. On olemas ka võimalus, et satun suve jooksul teiste sealsete hobuste selga.
Teisest aspektist vaatavad vastu kulutused. Okei, ma tean, et peaksin maksma rendi eest enda rahaga, aga see-eest saaksin käia 3x nädalas ratsutamas, ning olgem ausad, ma ei plaani tervet suve tallis veeta, seega selline variant sobiks väga hästi. Teisalt Niiväljale maksaks ema abonemendi eest 135€, mida kuluks 3. kuu peale tervelt kaks tükki, kui ma käiksin kahel päeval nädalas seal. Ning isegi see oleks kaheldav, sest ega ta väga ei taha ratsutamise peale raha raisata. Võttes nüüd arvesse, et mul endal on kogutud nii palju raha, et KINDLALT käia rendihobusega kolmel päeval nädalas sõitmas, makstes ligi kolm korda vähem, ning selle, et ema hakkaks VÕIB-OLLA tasuma abonemendi eest, siis kaldun ikkagi Adeele poole. Mis oleks ka loogiliselt võttes igati õige tegu. Kuid siiski suudan ma kahelda ja ülemõelda. Nojah... eks see ole mina.
Igatahes tean ma, et suvel võib mind näha siiski vaid Kernus, hoolimata sellest nõmedast tundest, et see oleks nüüd pärast eilset mu kohustus.
Täna terve päev lihtsalt mõtlesin Adeelele.
Juhtusin eile Estri ja Stiina juttu pealt kuulama, kus nad rääkisid, et rentijaid on raske leida, sest kui lõppude lõpuks läheb asi tegudeni, ei ilmuta kohale või käidakse ainult ühe korra proovimas, hiljem kontakti mitte võttes. Kummitama jäi just viimane mõte, sest ma ei oska otsustada. Tegelikult juba tean vastust, kuid siiski kahtlen. Kardan, et me ei klapi, ei toimu arengut või mida veel, samas tundub, et tegelikult on otsus juba minu eest langetatud ning seda ka kahest erinevast aspektist lähtuna.
Esiteks just see eelnevalt väljatoodud mõte. Ma olen pandud sundpostitsiooni, justkui käinud nüüd proovimas, on minu kohustus hakata automaatselt rentima. Ma lootsin ratsutada juba valmis hobusega, kellega saan arendada vaid ennast, kuid tuleb välja, et ka hobust. Taaskord mainin, et mul on nii suured ootused kõige suhtes, kuid ma ei saa sinna midagi parata, olen kord juba selline unistaja ja lootja tüüpi. Aga jällegi tagasi mõeldes, saan ma niivõrd suure kogemuse võrra rikkamaks ja seda tugevamaks võib side meie vahel muutuda. Tegelikult puges ta juba sellest esimesest kohtumisest mulle südamesse, samuti on see koht nii ideaalne. On olemas ka võimalus, et satun suve jooksul teiste sealsete hobuste selga.
Teisest aspektist vaatavad vastu kulutused. Okei, ma tean, et peaksin maksma rendi eest enda rahaga, aga see-eest saaksin käia 3x nädalas ratsutamas, ning olgem ausad, ma ei plaani tervet suve tallis veeta, seega selline variant sobiks väga hästi. Teisalt Niiväljale maksaks ema abonemendi eest 135€, mida kuluks 3. kuu peale tervelt kaks tükki, kui ma käiksin kahel päeval nädalas seal. Ning isegi see oleks kaheldav, sest ega ta väga ei taha ratsutamise peale raha raisata. Võttes nüüd arvesse, et mul endal on kogutud nii palju raha, et KINDLALT käia rendihobusega kolmel päeval nädalas sõitmas, makstes ligi kolm korda vähem, ning selle, et ema hakkaks VÕIB-OLLA tasuma abonemendi eest, siis kaldun ikkagi Adeele poole. Mis oleks ka loogiliselt võttes igati õige tegu. Kuid siiski suudan ma kahelda ja ülemõelda. Nojah... eks see ole mina.
Igatahes tean ma, et suvel võib mind näha siiski vaid Kernus, hoolimata sellest nõmedast tundest, et see oleks nüüd pärast eilset mu kohustus.
Sincerely yours,
Grete
No comments:
Post a Comment