Väga "normaalne" on sirvida inimeste blogisid, kus räägitakse, et nii nõme on, kui lugejad klatšivad blogi teemasid või lihtsalt räägivad selja taga, aga ise olla täpselt samasugune pole probleem.
Tänud tõesti! Ma juba kahtlustan, kes see võis olla. Kindlasti on jube tore olla inimene, keda tuntakse kui kuulujuttude levitajat.
Juhtusin täna Niitväljale, et võtta varustus kaasa Adeelet proovima minnes. Saime Liisuga asjad klaaritud ning ära lepitud. Rääkisime maast ja ilmast.
Maksin aprilli ja mai kapi raha ära.
Vahepeal jalutasin 10 minutit Ermist, aga kuna ta oli nii energiline ja vedas koguaeg, siis otsustasime Elleniga, et paneme ta raudkoplisse. Varsti tõi Heili Festi sinna kõrvale ning siis hakkas mürgeldamine pihta.
Läksin vaatasin hüppetrenni ja pärast võtsin Fryci ja Elisabeti korde otsa, kui oli minek põlluringile. Pärast pesime koos jalad ka ära.
Kohtusin esimest korda näost näkku Triin Tohveriga. Õnneks või kahjuks polnud varem vaja läinud. Kuna Calendulal olid hommikul tiirud olnud, siis toodi ta suurde talli, kus Tõnis kontrollis ja kinnitas fakti. Viisin ta siis Elleni ja Liisu saatel Triinu juurde, kes ta üle kuulas ja ütles, et muidu on okei, aga õhtul mitte heina anda. Pärast viis Elisabet ta ära, kuna mul läks rong.
Hiljem läksin kooli harjutama ja olin seal oma tubli 3 tundi, see-eest selg valutab nüüd kohutavalt.
Ahjaa, Elektriraudtee teeb jälle mingisuguseid vingerpusse. 2010 suvel, kui need madalad ja kõrged platvormid tulid, jäin lõksu, sest miskipärast avanes rongis vaid teise vaguni uks. Mina, Brigitta ja Merlin Liis olime esimeses vagunis. Saime õnneks Kloogal teisel pool asuvasse rongi joosta, seega midagi hullu õnneks ei juhtunud. Täna aga ei avanud ta Kivimäel uksi kõrgele ooteplatvormile, seega sõitsin Hiiule, kust kõmpisin kuskil 15 - 20 minutit kooli juurde.
Sincerely yours,
Grete
No comments:
Post a Comment