Ólafur Arnalds - Old Skin
Jah, ka minul esineb vahel blondi-momente. Panin äratuse tund aega hilisemaks kui oleksin pidanud ärkama, seega saatsin Leenale kiirelt sõnumi ning õnneks saime nii planeerida, et lükkasime trenni pool tundi hilisemaks.
Forest oli täna taaskord nii hea poja. Kuna Tõnis oli platsi kastmisega ilmselgelt hoogu läinud, jätsime galopiosa ära, see-eest harjutasime palju üleminekuid kiiremast allüürist aeglasemasse, sest just need on minu nõrgad küljed. Sõidan ilusti hobuse kokku, kuid sellel otsustaval viimasel momendil lasen sääred lahti ja luban hobusel laiali valguda. Õnneks täna jagus selliseid hetki väga vähesel määral – järelikult õpin.
Pean ka ära mainima, et Foresti koondatud traav on kirjeldamatu. Ilmselt juba vanadele kaladele pole niisugune feeling midagi uut, ent ma pole varem ühegi sellise vanema ja oskava koolisõidu hobusega sõitnud.
Praegune faas minu ratsutamise karjääris muudkui motiveerib jätkama. Vahepeal, mil ma Bonaga aina võitlesin ja mässasin, kadus igasugune treeningisu ära, ent õnneks see taastub. Minus on tekkinud janu uute kogemuste ja oskuste järele, iga treening toob endaga kaasa midagi uut ja põnevat. Iga trenni ootan igatsusega... Nüüd lähipäevil selgub, kuna Marit Nonsensi Kasemäele toob ja kas me üldse klapime. Seda ma võin öelda, et ma küll igatsen Bonat ning mõtlen vaid headele mälestustele, kuid tema sadulasse puudub igasugune tahtmine istuda. Ennem käin juba 2-3 korda nädalas Leena trennides. Võib öelda, et ega selle "õige" hobuse leidmine pole mitte üks teps kerge.
Sincerely yours,
Grete
No comments:
Post a Comment