Minu teekond on mind lõpuks viinud tagasi Niitväljale. Käin Leena trennides Forestiga... kui aus olla, siis hobune on küll super, aga see 45 minutit möödub nagu poleks olnudki. Seevastu ei saa kurta, tuletan endale meelde ka raskemaid koolisõiduelemente vahelduseks sellele baasile, mida varsti juba poolteist aastat järjest erinevate hobustega harjutatud. Kui alustades tundus kõik nii harjumatu ja ebamugav, siis nüüd saan hobusest iga trenniga paremini aru. Üritan olla positiivselt meelestatud ning võtta igast treeningust maksimumi, samas tuleb nüüd teha ka rohkem n-ö kodutööd. Pean piinlikkusega tunnistama, et võtsin eile üle mitme-mitme kuu taas koolisõidumäärustiku lahti, mida ideaalis võiks ju vähemalt korra üle nädala sirvida.
Sincerely yours,
Grete
No comments:
Post a Comment