14.oktoober
Väike vahe on nüüd taas kirjutamisse jäänud, kuid jätkuvalt pean tõdema, et kooli, talli ja kodutööde kõrvalt ei jää aega muuks. Tegelikult on ka teine põhjus, miks pole saanud mahti kirjutada. See sõrm, mis muljuda sai ning liigesest väljas käis, oli mul pool nädalas sidemes ja jube valus. Samuti suutsin teisipäeva õhtul enda parema käe neljandat sõrme vigastada. Mul on mingisugune kompleks, et kui mingi kreemipotsik või šampoonipudel saab tühjaks, pean ma selle ilmtingimata puhtaks tegema ja seest ära loputama. Nii oli siis duššigeeliga, kangutasin seda korki ära, aga selle asemel tõmbasin endal 2 kihti nahka maha nagu juusturiiviga.
Haiglase näpu tõttu kordetasin Bonat esmaspäeval ja kolmapäeval, seega selga ei istunud. Mõlemal päeval tundus väga viks ja viisakas. Täna alguses 5 -10 minutit oli ka, kohe andis kaelast sammus järgi ja oli mõnus pehme, siis aga käis tal mingi põlks peast läbi, et nüüd tema ei taha teha neid asju, mida ma küsin, et ta oskab ise otsustada. Esiteks oli tal nii palju energiat, et otsustasin ta lihtsalt tühjaks jooksutada, sest tööd oli võimatu teha, kui ta pidevalt kiirustas ja keksis mul all. Tõstsin galopile ja ta ise, ilma minu mingisuguse sekkumiseta jooksis umbes 2/3 maneeži pikkusega voldil oma 10 või enamgi ringi, ta oleks veel tahtnud, aga ma ei tahtnud, et hobune otsad ka annab. Edasi läks kõik allamäge, nii vastik oli. Kuna keegi oli suutnud raadio nii vaikseks keerata, et ainult kõrv vastu kõlarit oli midagi kuulda, panin iPodi mängima ja klapid kõrva ja aeg lendas ikka mega kiirusel. Pärast Katrin rääkis, et ma olin trenni teinud üle 2 tunni. Ma olin reaalselt hämmingus, seega ei osanud ma midagi vastata. Kui hobune käituks normaalselt, ei oleks vaja kõike nii pikalt teha. Võin aga enda kaitseks tuua, et väga suure aja sellest treeningust, tegin sammu. Lõpus oli galopp enam-vähem okei, mingit arengut pole toimunud võrreldes eelmise nädalaga, aga kuidas saakski, kui ma alles esimest korda talle sel nädalal selga istusin. Tegin galopis kaheksaid ja jalavahetusi. Ka need ei tulnud täna välja - vahetas alles 3-4 fuleed hiljem, kui olin märguande andnud.
Esmaspäeval rääkisin natuke Dianaga, leppisime trenni kokku lapäevaks, kuid saades eile teada, et sel päeval toimub maneežis mingit sorti pinnase kontroll või midagi, - ei saanud eriti Mariti, Katsi ega Diana jutust aru -, lükkasime treeningu pühapäevale.
Bonal on nüüd need uued fancy'd Eesti käsitöö valjad, kuna eelmised suutis ta Maritiga puruks tõmmata. Vanad on hetkel paranduses.
Ma ei oska arvatagi, mida homme teen, sest kõik oleneb ilmast. Kui lausa paduvihma sajab, jääb talli minemata, kui vaid tibab, lähen teen lühikese sõidu. Muidugi juhul, kui Bona ei otsusta taas vastu hakata ja lollakaks kätte minna. Kõik oleneb temast, kui ta on koostööaldis, tuleb ka positiivne ja lühike treening.
Ma pean end edaspidi iga kord enne hobusega sõitma minemist maha rahustama. Täna läks asi taas käest ära, sest hobune hakkas vastu, mina läksin pahuraks ja vihaseks, mille peale muutus ka hobune allumatuks ja närviliseks, see aga omakorda soodustas koostöö puudumist. Bonat ei saa päris vägistada, et ta alluks, temaga peab ikka heaga ja kommiga, vähemalt nii palju olen mina aru saanud.
Aga eks näeb siis pühapäeval, kas teen kõike ise valesti või milles siis õigupoolest viga seisneb?!
Sincerely yours,
Grete
No comments:
Post a Comment