Tegin telefoniga pildikese 1. veebruaril talli minnes.
Väka, elektriraudteel ei sõida vahemikus üheksast hommikul õhtul veerand seitsmeni ühtegi rongi. Olen seni ikka asendusbusse vältinud, kuid nüüd tuleb hakata bussidega vurama.
Bona oli täna super hea! Ma ei kujuta ette, mis temaga esmaspäeval ja teisipäeval tehti, kuid tänane trenn tuli jube hästi välja.
Kasutasin küll libisevat, aga isegi, kui hobune trenni alguses kergelt nina ees vedas, rippus see lõdvalt jalge vahel. Panin selle trenniks peale rohkem hobuse õigesse asendisse suunamiseks ning psüühiliseks mõjuks, kuivõrd selleks, et abivahendiga looma kael rulli tõmmata. Sammus otsis kontakti, muidugi alles siis, kui ülejäänud hobused olid sisse toodud ning kaassõitja maneeži ilmunud. Nimelt ei suuda Bona üldse üksi olla, läheb nii närvi ja ehmatab iga raksu või krõbina peale, rääkimata hobuste sissetoomisest, kui me trenni püüame läbi viia. Kui keegi teine samal ajal ka kablutab, siis on rahulik.
Kohe alguses sain enam-vähem arvestatava kontaki suuga, ilma, et hobune oleks pea üles visanud ja pinges olekus kaelkirjakut imiteerinud.
Traavis tegin tööd kuskil 25-meetrise ringi peal ja küsisin kogu aeg AINULT sisemist painet ning sääre peale reageerimist - ei midagi muud. Mõne aja pärast sai ta ise aru, mida soovisin, ning tuli ratsmesse. Lasin veerand volti joosta, võsin sammule ja kiitsin. Üsna pea kordasin tegevust, kohe ta muidugi uuesti ei tulnud samasse asendisse, kuid võrreldes esimese korraga siiski kiiremini. Vahetasin suuna vasakule ning hakkasin taas pusima. Sinna poole ta nii ilusti kumeraks ei tulnud, ent oli pidevas lõdvestatuses, mis on ka siiski tähtis, või mis?!
Põhirõhk oli traavil, galopiga alustasin aga paremale poole. Olin üllatunud... heas mõttes. Ta oli üle pika-pika aja lõdvestunud. Üldiselt on meil selle poolega raskusi, kuid täna ma sain seal ilusti istutud, ühe korra kui elavamaks lükkasin kaotas lõdvestatuse ära, ent peagi leidis selle taas.
Vasakule oli väga hea nagu tavaliselt. Polegi midagi erilist galopist rääkida, sest nimetatud allüüri treenin, kui nii võib öelda, vaid trenni lõpus mõned ringid ühele kui ka teisele poole. Nagu eelpool mainitud sai, siis põhirõhk on traavis ning selles lõdvestatuses.
Sincerely yours,
Grete
No comments:
Post a Comment