Ma ikka oskan need kõige märjemad ilmad ratsutamiseks välja valida. Norra ilmajaam lubas tänaseks päiksepaistelist ilma, kuid tervet taevast kattis hall pilvekiht.
Tallinnas oli kohati pilves, kuid siiski kuiv ja ilus. Kernu jõudes nägin, et maa oli märg ning peale riiete vahetamist ootasin ligi pool tundi, et vihm lõppeks.
Läksin Adeelele järgi, kes koos ülejäänud karjaga pesitses kopli teises nurgas. Õnneks kõndisid nad mulle vastu, seega palju jalavaeva polnud.
Täna võtsin elektri välja, seega Adeele ei jooksnud mul käekõrval väravast välja. Nimelt pärast seda, kui ta end karjusesse taandas, kardab ta kopli ääri, üldse lähedale ei lähe ja väravast välja minnes ning lasipuu juurde jalutades on ka pidevalt kõrvad kikkis ja ehmatab kõigi nende asjade peale, millele ta varem tähelepanu ei pööranud.
Plats oli suhteliselt märg. Alguses tegime natuke Estriga koos, siis jättis mind üksi pusima. Ma ei tea, mida Adeelega teha, kui painet küsin viskab pea ja kaela viltu, hakkab kangutama (võrdluseks võin tuua Niitväljalt Pristoli, kes vahel lihtsalt kangutab sul ratsmeid käest, eriti tagasivõtvatel üleminekutel) ning poeb ratsme taha. Ma ei kujuta ette, mis ta siis hakkab tegema, kui ma külgratsmetega kordetan.
Tegin hästi palju traav-samm üleminekuid, poolpeatusi, et ta end kandma hakkaks ja volte. Kõige raskem asi meil selles lihtsamas skeemis on FXH traavis sammude venitamine, HC töötraav ja C peatus 3 sekundit. Pärast diagonaali ta lihtsalt veab mind Narvasse välja. Töötraavi ei saagi, hea kui C ja M'i vahel peatusele kiskuda suudan. Hobune on viimasel ajal nii võimatuks muutunud, paneks hea meelega Dina, Mariti või kellegi muu sinna selga ja saaks normaalse looma kätte, samas tahan temast ise läbi murda. Ma ei tea, mu kõik lootused on nüüd kummil ja ristkapsilil. Eriti masendav on ka see, et Adeele hakkas meeletult köhima jälle, sest Ester ei tahtnud, et nad varjualuses enam sita sees magaksid, seega pani heina alla. Nüüd aga koos Lipsi ja Starryga köhivad võidu, homme pidi Ester talle hormooni peale panema. Viimane muidugi kirus ennast terve päev, miks ta ometi selle liigutuse tegi.
Pärast tegelesime veidi noortega, mässasime muude loomadega ja rääkisime. Koju jõudsin alles veerand üheksa paiku.
Homme lähen ründan ratsavarustuse poode. Vaja on metallist lakakammi, kummi, higikaabitsat ja pruuni ristkapslit.
Meie koolisõidu plats:
Grete
No comments:
Post a Comment