And I'm left here with more than I can take.

Sain eile lakakammi ja ristkapsli endisest hipoka poest, kummi toob Reilika Mailikalt ja soa investeerin sinna enda raha eest. Muidugi on vaja veel võistlusteks šampooni ka. Praegu on variantideks kas NAF'i Teatree, mis Leenal on ning lõhnab lihtsalt imehästi, või Hexocil.
Tänane trenn oli nii ja naa. Galoppi ei teinud, väljaarvata üks pikendus, kus ma poolpeatuseid järjest tegin ja Adeele ise seda pakkus. FXH traavis sammude venitamine tuli juba täiesti ilusti välja, alguses vedas küll, aga hiljem enam mitte ja jäin väga rahule, eriti, kui teist korda skeemi läbi sõitsin. Üks kord libises hobune täiesti ninuli maha, pärast H-d nurgast välja tulles ning C-s peatust tehes, ratsmed rebis käest ära ja tagumik lasi liugu. Kerli ütles ka, et tal jättis süda löögi vahele. Pärast olime hobusega mõlemad ekstra ettevaatlikud seal.
Paindega on meil ikka jubedalt probleeme. Vasakul pool toimub täielik kaos, iga kord, kui küsin seda, viskab kaela täiesti kõveraks ja jookseb õlg sees. Kontakti suuga ei saagi võtta, kohe ajab ennast viltu, kuid ratsmed ära visates jookseb normaalselt. Ma luban, et homme teen lõpuks külgratsmetega kordet enne trenni.
Estri õhutusel panin kannused peale. No vahet oli märgata küll, aga iga trenn ma nüüd neid peale ka ei hakka panema, kardan hobuse ära rikkuda. Kui ta kuulab väga hästi ka sääremärguandeid, kord paremini, kord halvemini, siis pole ju mõtet, pigem võtan mõni trenn steki näpu vahele ning kasutan seda, kui vaja.
Täna ka, sõitsin varem ära, Kerli vahepeal rääkis midagi, enamasti aga lihtsalt, et ratse londib või midagi muud ja Ester tuli lõpus ainult natukene nõu andma, kuid kui tuli Starry kord, siis muud ma ei kuulnudki, kui kõikide õpetussõnu. Umbes selline suhtumine, et eks ta (mina) saab ise ka hakkama, las pusib.
Ma loodan, et Ester homme sama juttu mulle rääkima ei hakka, sest see Adeele jõuga ratsmesse tõmbamine ei vii kedagi kuskile. Kõik tänased 3 korda, kui hobune jooksis läbi selja, pehmelt kergelt maad haarates, hea rütmi ning impulsiga, toimusid siis, kui tegin ette natuke sammu, läksin üle traavile, töötasin sisemise säärega ning ei tirinud teda suust vaid lasin tal ilusti peaga alla tulla. Need korrad kestsid küll vaid pool ringi, kuid siiski tulemuse sain kätte erinevalt toore jõuga tirimisest. Ja mis kõige šokeerivam, Ester rääkis mulle vahepeal, et on täiesti normaalne, kui mu käed on hiljem surmväsinud - peangi rohkem nendega töötama... Ma ei tea, kas on minu vaated paigast ära, aga nii ju ei sõideta hobusega. Ma ei tea, mida arvata enam

Kitkusin Adeele laka täna ilusti ära. Nüüd võib arvata, et tegemist on juba täiesti tsiviliseeritud hobusega, mitte kuskilt metsast pärit loomaga.

Sincerely yours,
Grete