Wednesday, August 22, 2012

22.08 - The consequence

Saime Reilikaga Vana-Pääskülas kokku ning suundusime koos edasi Kernu. Kohale jõudes tormasid Ester ja Kerli kohe minema, tuues vabanduseks, et arsti aeg muudeti. Jäime siis omapead ning toimetasime vaikselt edasi. Tõime hobused koplist ära, kuigi Adeele üritas taas põgeneda. Kogu aeg on nii, et kui ma kellegi teisega lähen hobust ära tooma, siis viimane keerab tagumiku ning jalutab minema, aga kui üksi käin suksul järel, pole häda midagi.
Tüdruk ehitas mulle samal ajal kaks takistust, kui hobust puhastasin. Välja kukkusid need kuskil maksimum 50 cm. Vinnasin end selga ning tegin soojendavat sammu ja traavi. Poolpeatustega muutus järsku nii elevile, et tahtis kohe trenni alguses galoppi pakkuda - seda õnneks vähesel määral, seega suutsin teda n-ö taltsutada ja tagasi hoida. Pärast eelnevat tegin pikalt vaba ratsmega sammu ja mõne aja pärast võtsin galopile. Oi, kuidas ta mul jälle alt ära tõmbas, paari tõste ajal lausa hüppas erutusest galopile. Võrdluseks võin tuua Angela, kes kiiremas allüüris väga äksi täis minnes keksib. Üritasin hobuse maha rahustada ja lõdvestavast traavist galoppi tõsta, mis kord õnnestus, kord mitte.
Hakkasin tulema risti, jooksis mööda. Olin jahmunud, sest ta pole mul nii kunagi teinud. Proovisin igalt poolt, erinevate voltidega, mõlemast jalast, no endiselt jooksis mööda. Isegi, kui sai enne takistust samale poole stekiga, kust ta siiski lõpuks mööda jooksis, jätkas endist viisi. Praegu tagantjärele meenutades hakkab mul nii halb, mõeldes, kuidas ta sai karistada mu käest, samas... ma ei osanud midagi muud sel hetkel teha.
Küsisin siis, kas äkki Reilika soovib proovida. Läks selga ja muutis risti kõrguse umbes kavaletiks või isegi veidi madalamaks. Jooksis isegi sellest mõned korrad mööda, aga siis käis suksul plõks peast läbi ning hakkas traavis üle tulema. Hüppasid tüdrukuga 2x ning vahetasime taas ära. Siinkohal peaks mainima, et Starry sai endale uue supermugava koolisõidusuunalise üldsadula. Samuti on see hobune nii teistsugune, põhimõtteliselt peab olema säär kogu aeg tugevalt peal, muidu jääb ta sul all lihtsalt sammule või isegi peatusesse. Ma mõtlen kogu aeg all ikka, et sa konstantselt tunned, et teed tööd ja säärelihas on pingul.
Läksin ise selga ning tulime traavis päris mitu korda, üldse ei jooksnud enam mööda, ainult siis, kui tulime terve diagonaali FXH galopis (rist oli umbes X-is), vaatas veidi, et no, kust saaks mööda hiilida ja tiba vingerdas all, aga läks üle. Samm ka klappis väljaarvatud üks kord, kui ta tõukas suhteliselt kaugelt ära.
Pärast tegin veel kuskil 20-meetrise voldi ja opa, kui pehme hobune oli. Sellist pehmust ja kergust otsin ma ju iga trenn.
Lõpetasime suhteliselt kiiresti trenni ära, sest aega oli väheks jäänud. Oleksin pidanud Adeelet veel jalutada, sest viimane tilkus higist. Kael ja selg oleks justkui otse pesust tulnud, samuti puhus aeg-ajalt jahe tuuleiil, seega loodan, et totukas ennast koplis seistes ära ei külmetanud. Teda karjamaale viies ning lahti lastes käitus üliarmsalt. Tavaliselt longib ta otsejoones karja poole minema, kuid see kord jäi üsna kauaks silitusi ja sügamisi nuruma.

Jooksime kahekesi bussipeatusesse ning buss tuli üsna pea, seega päris täpselt jõudsime.

Õhtul käisin Liisuga linnas ja Lasnamäel kooliasju ostmas ja lihtsalt olemas.

Homsed plaanid näevad ette kas 15-kilomeetrisele matkale minemist või ratsaliidus rohelisemärgi järel käimist - kõik oleneb ilmast.

Sincerely yours,
Grete

No comments:

Post a Comment