Ester registreeris meid Reilikaga täna mõlemasse skeemi ära, seega taganemisteed enam pole, nagu viimane sõnas.
Mu poni oli täna super tubli!! Tegelikult ka, me mõõtsime Estri ja Kerliga Starry ning Adeele üks päev ära, viimane oli kõigest 158 cm turjakõrgusega...
Koplis andis ilusti kätte, isegi tuli enese initsiatiivil juurde, kui nägi noori minu ümber tiirlemas. Väravast sisse-välja liikumisega on meil endiselt probleeme. Täna lülitasin taas spetsiaalselt elektri välja, aga ikka tegi kiiremad sammud, et jumala eest saaks sellest jubedast kohast kiiremini mööda.
Manny haakus Adeele taha terveks ajaks, mil Estriga kopli lähedal vestlesin ja puhastama viisin. Ime, et suksu peale vaatamise midagi ei teinud, sest kord kuulsin Kerli käest, et ta olevat maastikul olles mingisugust postiljoni koera löönud, kui viimane Adeele jalgade ümber jooksis.
Alguses panime hobusele tavalised trenslid, mis tal kogu aeg on, ning kummi peale. Varsti lasime abivahendi täiesti lõdvaks, et näha minu osalust ja suutlikust ratsmesse kutsumise töös. Vahepeal sain täiesti normaalseks, aga siis kadus kõik ära, seega enamuse ajast jooksis nina ees. Ester tõi siis Lipsi peaaegu olümpia suulised. Need sarnanevad originaalidele üsna palju, kuid kahe alumise rõnga asemel laiutab seal vaid üks. Need suulised on Adeele tavalistega võrreldes tunduvalt raskemad ja veidi peenemad, õnneks on ka pikkus sama.
Kummi võtsime samuti ära ja hobune reageeris palju paremini. Skeemid kukkusid kohutavalt välja, Ester väitis aga vastupidist. Eriti rappa läks A6 - no kui hobune kaela lõdvestaks ning kogu aeg ei kakleks, siis oleks enam-vähem. Ühe korra mul viskas üle ja võtsin konkreetselt tagasi enne 10 diameetrist volti skeemi lõpus, mitte ei jäänud hoidma, nagu mul tavaliselt kombeks on. Viskas kohe pea üles ning jäi koha peale sammus keksima, surusin säärtega liikuma ja edasi oli kukupai. Ester hiljem kommenteeris, et talle meeldis, kui nägi mind nii konkreetsena, et muud moodi ma Adeelet n-ö taltsutada ei saagi, pean kaklema. Sellise malbe iseloomu, oleku ja pehme käega ei jõua ma temaga kuhugi. Rääkis, et Starry iseenesest sobiks mulle paremini, sest ta on rohkem selline koostööaldis mitte niivõrd eestlase iseloomuga. Ester nüüd vaatab Reilika ja minu võistluse tulemusi, ta tahab, et üks meist Starryga Ruilasse ERL võistlusele läheks. Ei tea, ma eriti ei ennusta meile Adeelega väga suuri protsente *ptüi ptüi ptüi*, et ma nüüd midagi ära ei sõnuks.
Trenni lõpus töötasime traavis voldil ja saime väga heaks, seega lõpetasime üsna pea ära.
Sõitsin täna jälle kannustega, paha mina, aga muud moodi ju ei saa temaga. Samas tundub väga tõenäoline, et hobune võis lihtsalt nädalast väsinud olla. Igatahes olid mu sääred trenni lõpuks reaalselt surnud, teda peab lihtsalt mega palju sisemisega voldil paindesse, ratsmesse kutsuma ning toetama, et õlaga sisse ei vajuks.
Kuna Adeelel päitsed hõõruvad põskedelt karva maha, siis otsustasin ta lasta koplisse ilma, eks näis kaua ma teda esmaspäeval taga ajan.
Sincerely yours,
Grete
No comments:
Post a Comment