Täna oli hea trenn, kohe palju parem kui esmaspäeval, võiks öelda isegi, et üks parimatest. Ma ikka ei tea, kust ta selle energia võtab, aga kohe trenni alguses hakkas kiirustama. Kerli ütles samuti, et mul on kaks võimalust, kas üritan sellest hoolimata tööd teha või lasen hobusel ennast tühjaks joosta. Valisin esimese variandi. Noh, algus oli nagu ikka, selline enam-vähem. Ester, kes vahepeal mööda teed jalutas, mainis, et töötab küll ja päris hästi ratsmes oli. Noh, enda arust olime küll suuresti üle ratsme, aga ega ma end kõrvalt ei näinud. Täna ei teinud peaaegu üldse täisistakut, Kerli ütles kohe trenni alguses, et "ma ei taha sind üldse täisistakus näha - see on sul ilmselgelt hea, ainult kergendamas või ka poolistakus".Kuna tüdruk oli oma asjad lati rea juurde pannud, tahtsime vahepeal Adeelega korra lendu ka tõusta. Siis aga tutvusime ning edasi oli kõik okei. Mõne aja pärast Kerli lahkus, sest ta läks linna, seega tegin veidi sammu ja alustasin galopiga. Jätsin ennist mainimata, et täna võtsin aegsasti steki kaasa. Õigesti tegin! Sest paremale poole ta ikka veab ennast nii jubedalt õlaga välja, et valus vaadata. Pärast paari sipsu stekiga oli nagu teine hobune, nii traavis kui ka galopis. Vasakule poole kahjuks vajas samuti, aga pärast aktsepteeris ilusti säärt. Tegin ka paar jalavahetust diagonaalil. Ta vahetab nii kergelt ja kiiresti ära, et peaaegu tunda polegi.
Igatahes olime trenni lõpuks mõlemad läbimärjad ja väsinud, sest väljas valitses nii jube palavus ja lämbus.
Kahjuks on ka kurb uudis - ilmselt hakkab mul vist nüüd see igasuvine peavalu maraton pihta.
Sincerely yours,
Grete
Igatahes olime trenni lõpuks mõlemad läbimärjad ja väsinud, sest väljas valitses nii jube palavus ja lämbus.
Kahjuks on ka kurb uudis - ilmselt hakkab mul vist nüüd see igasuvine peavalu maraton pihta.
Sincerely yours,
Grete
No comments:
Post a Comment