Kerlit tallis nähes, ütles ta, et läheb kohe ära ning soovis edu. Reilika pesitseb veel Rakveres ja Vetu omanik läks ka tagasi koju, seega olin päris üksi. Alguses ei saanud üldse Adeelet kätte. Tessa jõlkus kogu aeg sabas ning üsna tihti ka Starry. Vahepeal käisid Mae, Vetu ja Goldy väljas, kuid mitte ükski jäädavalt. Lipsi ei suvatsenud varjualuses ennast üldse liigutada ning kuna kõik olid tagumikkudega minu poole, ei olnud ma just eriti vaimustuses sinna minemast. Proovisin kõiki teadaolevaid töötavaid mooduseid, kuid ei miskit. Helistasin Estrile, kuid kõike, mida ta soovitas, olin juba proovinud.
Püüsain Starry uuesti kinni ning ime kombel sain ta minema peletada, välja puges ka Goldy, kes järgnes esimesele. Suutsin Lipsi kuidagi meelitada enda juurde, tahtsin anda maiust, kuid kuna see kukkus maha ning ma hakkasin seda üles korjama, võtis tema suuna väljas sööva grupi poole. Varjualusesse olid jäänud vaid Mae ja Adeele, kelle ma lõpuks ilusti kätte sain. Aega läks, nii umbes 20 minutit, aga asja sai.
Ilm oli jubedalt lämbe, seega lendles ringi palju parme ja putukaid. Õnneks sain ta kiiresti puhtaks, ei vehkinudki väga tagumiste jalgadega. Üsna pea liitusid Therese ja Eleri, kes vaatasid natuke mu trenni. Soojendav traav oli parem võrreldes eilsega. Tegin üleminekuid, et ta reageeriks minu märguannetele. Peamiselt traavist peatustesse ning vastupidi, samas ka sammule üleminekuid. Väikese voldi proovisin vasakule ka, aga no ikka hoiab seda jalga jubedalt. Võtsin sammule ning Eleri kommenteeris, et "päris hästi sõidab", mille peale me Theresega mõlemad naersime.
Pealtvaatajad lahkusid ning varsti võtsin täisistaktraavi ilma jalusteta. Täna oli täitsa tubli, andis kaelast ilusti järgi, aga jäi imelikul kombel julmalt vedama. Tahtsin teha peatuse, aga hobune vedas mind pool ringi edasi, endal pea täiesti laes. Lõpuks sain paar ilusat peatust, aga enamuse ajast siiski mängis kaelkirjaktanki. Paar viimast trenni on tal ka sisemise painde võtmisega kana kitkuda. Kohe ajab ennast kehast ja kaelast kõveraks, kui saan küsitu kätte. Sellega tegelesin ka oma tükk aega, pärast töötas voldil väga hästi.
Võtsin jalused tagasi ning tegin sammu, siis galoppi. Esimese tõstega pani alt ära, aga edasi oli lihtsalt super! No nii mõnus oli istuda, tuli ratsmesse, tagaosa tõukas mõnusalt ja ei ignoreerinud üldse mu säärt. Voldi peal ta tavaliselt tahab mul jääda traavile, aga täna kuulas ilusti mind - jäi traavile või jätkas galopis, kui nõudsin.
Tegin veel lõdvestavat traavi ja wow, kuidas ta taas oma kaela ette-alla sirutas...
Natuke sammu ja maha. Putukaid oli meeletult meie ümber kogunenud ja hobune oli higist jube märg. Tegin väga kerge trenni võrreldes eilsega, aga loomake oli kaelalt, sadula ning -vöö alt läbi vettinud. Võin süüdistada seda kuuma ning lämbust, mis täna valitses.
Võtsin varustuse maha, tegin veel keha harjaga üle ning masseerisin natuke tema õlga, nagu Ester oli palunud. Kuna olime parmude ning sääskede märklauaks, pidime üsna tihti liikuma ühe platsi nurgast teise, aga asi sai tehtud. Jagasin viimased maiused ja patsutused ning viisin Adeele koplisse. Kuna mul oli taas aega 2 tundi, siis lihtsalt lamasin maas ja mõtlesin omi mõtteid. Vahepeal puhastasin ning viisin varustuse ära. Riideid vahetama minnes rääkisin ka Estrile, kuidas trenn oli ning üldse elust-olust.
Peatusesse jõudes oli taas see idiootne pääsuke seal, üritas mind ära tappa vist. Igatahes tuli Kerli samale marsale, sest viimane läks Maire Aunaste kirbukale müüma. Rääkisime terve tee maast ja ilmast. Mingid väga veidrad tüübid olid tagumises reas, pidevalt kahekesi naersime ühe tsitaatide peale, milleks olid: "Ou, kivi, kuhu me üldse sõidame... Kuuled mind vä?" ja "Ou, kuule ärka üles. Kivi, mis mõttes, c'mon nagu. Ärka üles mees!" jne.
Tõin peaaegu kõik oma varustuse ära, et saapad ja säärised nahapalsamiga üle käia ning ülejäänud lihtsalt ära puhastada.
Püüsain Starry uuesti kinni ning ime kombel sain ta minema peletada, välja puges ka Goldy, kes järgnes esimesele. Suutsin Lipsi kuidagi meelitada enda juurde, tahtsin anda maiust, kuid kuna see kukkus maha ning ma hakkasin seda üles korjama, võtis tema suuna väljas sööva grupi poole. Varjualusesse olid jäänud vaid Mae ja Adeele, kelle ma lõpuks ilusti kätte sain. Aega läks, nii umbes 20 minutit, aga asja sai.
Ilm oli jubedalt lämbe, seega lendles ringi palju parme ja putukaid. Õnneks sain ta kiiresti puhtaks, ei vehkinudki väga tagumiste jalgadega. Üsna pea liitusid Therese ja Eleri, kes vaatasid natuke mu trenni. Soojendav traav oli parem võrreldes eilsega. Tegin üleminekuid, et ta reageeriks minu märguannetele. Peamiselt traavist peatustesse ning vastupidi, samas ka sammule üleminekuid. Väikese voldi proovisin vasakule ka, aga no ikka hoiab seda jalga jubedalt. Võtsin sammule ning Eleri kommenteeris, et "päris hästi sõidab", mille peale me Theresega mõlemad naersime.
Pealtvaatajad lahkusid ning varsti võtsin täisistaktraavi ilma jalusteta. Täna oli täitsa tubli, andis kaelast ilusti järgi, aga jäi imelikul kombel julmalt vedama. Tahtsin teha peatuse, aga hobune vedas mind pool ringi edasi, endal pea täiesti laes. Lõpuks sain paar ilusat peatust, aga enamuse ajast siiski mängis kaelkirjaktanki. Paar viimast trenni on tal ka sisemise painde võtmisega kana kitkuda. Kohe ajab ennast kehast ja kaelast kõveraks, kui saan küsitu kätte. Sellega tegelesin ka oma tükk aega, pärast töötas voldil väga hästi.
Võtsin jalused tagasi ning tegin sammu, siis galoppi. Esimese tõstega pani alt ära, aga edasi oli lihtsalt super! No nii mõnus oli istuda, tuli ratsmesse, tagaosa tõukas mõnusalt ja ei ignoreerinud üldse mu säärt. Voldi peal ta tavaliselt tahab mul jääda traavile, aga täna kuulas ilusti mind - jäi traavile või jätkas galopis, kui nõudsin.
Tegin veel lõdvestavat traavi ja wow, kuidas ta taas oma kaela ette-alla sirutas...
Natuke sammu ja maha. Putukaid oli meeletult meie ümber kogunenud ja hobune oli higist jube märg. Tegin väga kerge trenni võrreldes eilsega, aga loomake oli kaelalt, sadula ning -vöö alt läbi vettinud. Võin süüdistada seda kuuma ning lämbust, mis täna valitses.
Võtsin varustuse maha, tegin veel keha harjaga üle ning masseerisin natuke tema õlga, nagu Ester oli palunud. Kuna olime parmude ning sääskede märklauaks, pidime üsna tihti liikuma ühe platsi nurgast teise, aga asi sai tehtud. Jagasin viimased maiused ja patsutused ning viisin Adeele koplisse. Kuna mul oli taas aega 2 tundi, siis lihtsalt lamasin maas ja mõtlesin omi mõtteid. Vahepeal puhastasin ning viisin varustuse ära. Riideid vahetama minnes rääkisin ka Estrile, kuidas trenn oli ning üldse elust-olust.
Peatusesse jõudes oli taas see idiootne pääsuke seal, üritas mind ära tappa vist. Igatahes tuli Kerli samale marsale, sest viimane läks Maire Aunaste kirbukale müüma. Rääkisime terve tee maast ja ilmast. Mingid väga veidrad tüübid olid tagumises reas, pidevalt kahekesi naersime ühe tsitaatide peale, milleks olid: "Ou, kivi, kuhu me üldse sõidame... Kuuled mind vä?" ja "Ou, kuule ärka üles. Kivi, mis mõttes, c'mon nagu. Ärka üles mees!" jne.
Tõin peaaegu kõik oma varustuse ära, et saapad ja säärised nahapalsamiga üle käia ning ülejäänud lihtsalt ära puhastada.
Sincerely yours,
Grete
No comments:
Post a Comment