Talli jõudes jalutas kohe Ester vastu, tõime otsejoones Adeele koplist ja panime ta platsile kinni. Vahetasin siis riided ära ja mässasin varustusega. Võtsin teise sadula, millega Reilika Starryga sõidab, sest mu praegune jääb hüppamiseks tiba väikseks. Panin takistuse ka üles ja puhastasin Adeele ära. Ilm oli lihtsalt super ratsutamiseks: suured tuulepuhangud, pilves, putukad ei lennanud ringi, päike ei paistnud üldse.
Trenniga peale hüpete polnud üldse rahul. Kiirustas igale poole, ilmselged energia ülejäägid, mida saab nüüd sel nädalal õnneks rakendada. Paremale tuli vahepeal ilusti paindesse, aga muidu jooksis ikka ühe külje voldist täiesti sirgeks. No mul ei käi enam mõistus üle, mis tal hakanud on. Juuli alguses oli kõik jumala normaalne ja okei, aga nüüd mängib tanki ja puulõuga. Ma juba nii ootan Katrini trenni laupäeval.
Galopis oli hea, tegime diagonaalidel jalavahetusi, täna sain ta juba väikese hüppega neid vahetama, muidu kuidagi niisama loivab.
Kuna ma olen oma enesekindulse täiesti kaotanud varasemate Adeele hüpetega, siis käisin maas seda takistust oma 3 korda kohendamas, küll muutsin okseri laiust, siis aga kõrgust ning mida kõike veel. See-eest oli Adeelele jälle kasulik, sest ta absoluutselt ei püsi paigal, kui ma just lasipuu juurest selga ei lähe.
Lõppkokkuvõttes hüppasin oma 5 korda 50 cm takistust :D Endal ka naljakas, aga ma lihtsalt ei suutnud kõrgemat. Viimasel ajal olen nii hakanud hüppamist kartma, just nende Adeele kitsekate pärast, mistõttu puudub kindlus, mida hobune tunnetab. Hoolimata enda väiksest närvist, tuli täna ilusti. Panin valiva lati ka ette ja ühtegi korda ei tulnud kitsekaga, hüppas ilusti kaugusesse ja kõrgusesse, mitte ainult viimasesse. Ühe korra jäi takistuse ees seisma, aga see oli puhtalt mu enda süü. Teistel kordadel ma ikka surusin säärtega peale, enne tõrkumist vaatasin aga, et läheb ise, ei hakanud midagi tegema, hobune jäi aga enne latti aeglasse traavi, surusin sealt üle, aga vaatasin, et muidu oleks pannud kitsekaga takistusest üle, seega võtsin ise ta enne seisma. Jõudsin viimasel hetkel, sest Adeele ise oleks muidu üle hüpanud, rammisime veidi esijalgadega latte ka. Pärast seisma jäämist tulin veel oma 3 hüpet. Iga jumala kord täna samm klappis, so proud of my pony.
Lõpetasin trenni ära, tegin veel natuke käekõrval, kõõlusin tal seljas ka, sest üritasin saada ilma sadulata selga, mis aga ebaõnnestus täielikult. Viisin koplisse ära, kui nööri ära võtsin, ootasin, et karja juurde jookseks, aga a jäi mulle totu näoga otsa vaatama, umbes, et: "Ongi nüüd kõik või?" Läks otsejoones püherdama, tänasin teda kõva häälega, et järgmiseks korraks tööd andis.
Puhastasin varustuse ära, tegin harja kanistri (:D) ka korda.
Olin igavusest mobiiliga Facebookis, kui Ester tuli kanu söötma, mistõttu jäime vestlema. Rääkisin trennist ja rääkisin siis hüppamisest ka, ise särades. Ka Estri näos peegeldus üllatus jagatud rõõmuga. Vestlesime veel pikalt, seega pidin kiirelt ennast liigutama, et jõuda õigeks ajaks marsale.
Kolmapäeval trenni, vaatame, kas hüppan jälle või mitte. Ma ise ei taha hobust väga füüsiliselt kurnata enne Katrini trenni, samas nüüd sain tunde kätte ja tahtmine on nii suur, et võib-olla mõne üksiku ikka teen.
Neljapäeval on plaan minna taas paisjärve äärde, laupäeval Katrini trenni.
Trenniga peale hüpete polnud üldse rahul. Kiirustas igale poole, ilmselged energia ülejäägid, mida saab nüüd sel nädalal õnneks rakendada. Paremale tuli vahepeal ilusti paindesse, aga muidu jooksis ikka ühe külje voldist täiesti sirgeks. No mul ei käi enam mõistus üle, mis tal hakanud on. Juuli alguses oli kõik jumala normaalne ja okei, aga nüüd mängib tanki ja puulõuga. Ma juba nii ootan Katrini trenni laupäeval.
Galopis oli hea, tegime diagonaalidel jalavahetusi, täna sain ta juba väikese hüppega neid vahetama, muidu kuidagi niisama loivab.
Kuna ma olen oma enesekindulse täiesti kaotanud varasemate Adeele hüpetega, siis käisin maas seda takistust oma 3 korda kohendamas, küll muutsin okseri laiust, siis aga kõrgust ning mida kõike veel. See-eest oli Adeelele jälle kasulik, sest ta absoluutselt ei püsi paigal, kui ma just lasipuu juurest selga ei lähe.
Lõppkokkuvõttes hüppasin oma 5 korda 50 cm takistust :D Endal ka naljakas, aga ma lihtsalt ei suutnud kõrgemat. Viimasel ajal olen nii hakanud hüppamist kartma, just nende Adeele kitsekate pärast, mistõttu puudub kindlus, mida hobune tunnetab. Hoolimata enda väiksest närvist, tuli täna ilusti. Panin valiva lati ka ette ja ühtegi korda ei tulnud kitsekaga, hüppas ilusti kaugusesse ja kõrgusesse, mitte ainult viimasesse. Ühe korra jäi takistuse ees seisma, aga see oli puhtalt mu enda süü. Teistel kordadel ma ikka surusin säärtega peale, enne tõrkumist vaatasin aga, et läheb ise, ei hakanud midagi tegema, hobune jäi aga enne latti aeglasse traavi, surusin sealt üle, aga vaatasin, et muidu oleks pannud kitsekaga takistusest üle, seega võtsin ise ta enne seisma. Jõudsin viimasel hetkel, sest Adeele ise oleks muidu üle hüpanud, rammisime veidi esijalgadega latte ka. Pärast seisma jäämist tulin veel oma 3 hüpet. Iga jumala kord täna samm klappis, so proud of my pony.
Lõpetasin trenni ära, tegin veel natuke käekõrval, kõõlusin tal seljas ka, sest üritasin saada ilma sadulata selga, mis aga ebaõnnestus täielikult. Viisin koplisse ära, kui nööri ära võtsin, ootasin, et karja juurde jookseks, aga a jäi mulle totu näoga otsa vaatama, umbes, et: "Ongi nüüd kõik või?" Läks otsejoones püherdama, tänasin teda kõva häälega, et järgmiseks korraks tööd andis.
Puhastasin varustuse ära, tegin harja kanistri (:D) ka korda.
Olin igavusest mobiiliga Facebookis, kui Ester tuli kanu söötma, mistõttu jäime vestlema. Rääkisin trennist ja rääkisin siis hüppamisest ka, ise särades. Ka Estri näos peegeldus üllatus jagatud rõõmuga. Vestlesime veel pikalt, seega pidin kiirelt ennast liigutama, et jõuda õigeks ajaks marsale.
Kolmapäeval trenni, vaatame, kas hüppan jälle või mitte. Ma ise ei taha hobust väga füüsiliselt kurnata enne Katrini trenni, samas nüüd sain tunde kätte ja tahtmine on nii suur, et võib-olla mõne üksiku ikka teen.
Neljapäeval on plaan minna taas paisjärve äärde, laupäeval Katrini trenni.
Takistus:
Hea muusika:
Sincerely yours,
Grete
No comments:
Post a Comment