Olles vaadanud eile ilmaprognoosi, teadsin täpselt, mis kell oodata vihma. Võtsin suuna Kernusse tund aega varem, vahetasin riided, tõin varustuse ning läksin hobusele järgi. Aegsasti võtsin kaasa 7 maiust igale loomale, seega sain ta täna ilusti kätte. Oli täiesti perfektne ilm: tuul puhus, kohati pilves, siis jälle päikseline ning putukad peaaegu puudusid. Sellest võib järeldada, et puhastamine sujus väga hästi.
Trennist siis nii palju, et kuna platsi pinnas oli endiselt pehme, tegin palju üleminekuid, et ta mu märguannetele reageeriks. Alguses jooksis nii veidralt, nagu oleks käigu vahe või lonkaks. Pärast läks paremaks, seega süüdistan vaid seda, et taguots loivas järgi ega teinud tööd, kuid järgmine kord jälgin igaks juhuks. Tegin peatuseid, traavilt sammule ja vastupidi ning kokku-lahku. Kõik toimis väga hästi. Otsustasin siis ka galoppi proovida. Alguses tõmbas alt ära, aga tegin poolpeatuseid ja sammule võtmisi, seega esimest korda suutsin sadulas istuda normaalselt. Tavaliselt ta paneb kimaga minema ja põrutab seal seljas nii, et ei suuda täisistakus püsidagi (näide siin), kuid tagasi võtmisel jääb kiirele traavile. Seega tegi mind väga õnnelikuks täna. Lootus jääb püsima, et sellest hobusest saab asja. Pärast seda tegin veel natuke tööd traavis, kus alles siis andis kaelast järgi ning töötas läbi selja, enne mängis kaelkirjakut, väljaarvatud galopis. Samm. Võtsin veel traavi ja üritasin teha sääre-eest astumisi, mida ta pole elus veel teinud. Noh, esimese korra kohta väga hea, sest pusimise peale astus paar-kolm sammukest ja nii mõned korrad. Tegin veel paar üksikut galopile tõstet ja sõitsin pool ringi, kui sedagi, üks-kaks traavi ringi ning lõpetasin ära. Kõndisin siis lõpu sammu, kui tuli suuremat sorti sahmakas. Trenni jooksul tuli 3x hoovihma, aga ülejäänud kaks võis lugeda küll õrna vihma või isegi tibutamise alla, mis kestsid maksimum 5 minutit.
Kõndisin veel käekõrval ja tegin talle parasjagu kalli, kui Ester tuli. Rääkisime veel, kuidas trenn oli ning üldiselt, mis järgmine nädal toimuma hakkab. Mainisin ka, et galopp oli täna väga vinks-vonks, mille peale ta taas ütles, et galopi osa ongi mul parem, kui traav. Samuti annab ta viimasel ajal mõista, et me võiksime hüppama hakata ning eeloleval seitsmel päeval kõik neljakesi maastikule ja karjääri/järve äärde minna. Loodame, et tulevad ilusad ilmad.
Tegin veel sadula ja valjad nahaõliga üle. Nüüd on kõik ilus puhas ja läigib. Tegin veel mõned harjutused hobusega käekõrval. Muide, see on lihtsalt üliarmas, nimelt pärast trenni ma isegi ei võtnud ratsmeid kätte, vaid jätsin kaela peale ning hakkasin ise liikuma ja ta järgnes mulle kohe ega hakanud rohtu näksima või midagi. Sama on lihtsalt käekõrval jalutamisega ning varsti ei pea ma verbaalselt ennast väljendama, vaid ta saab aru mu kehakeelest. Oh, how sweeet...
Sincerely yours,
Grete
No comments:
Post a Comment